october’18

Suvekasetid

Öösinine päev leinab

Veeloikudega asfaldil

Kaduvat suve.

Ta piisad aknal on olnud juba tunde

Ja otsa ei paistagi tulevat

Ses hilissuves.

Õhk on jahe ja

Märjad kummid ning vihmaveekäised

Tuletavad meelde kaduvust.

Alles oli eile

Kuid varsti on juba homme

Ja mälestused,

Need ei kao.

Tänasest saab eilne,

Nii iseenesest mõistetav see ongi.

Märg puudutus paitab asfaldit

Ja on eemale ajanud inimesed

Kes enne siit tänavalt möödusid.

Aga mina tunnen ära selle vihma,

Ma tunnen ta lahkuva suve keelt.

Rannaäärses majas

Kuldsete varjude ja

Joovastava kerguse keskel

Möödus mu aeg.

Siis rada oli lahti ja

Kirg kõikjale minna.

Nüüd jäänud vaid alles

Märgunud taevas ja

Sopaseks muutunud rada.

Selle kaduva suve nootideks

On saanud

Tänane päev.

Suvele jäänud viimased päevad

Seda meelde tuletab märgunud tänav.

Endaga uue toob see vihmasadu

Ja loodab

Et nii head aastat pole sul olnud.

Muretsemata

Meil on veel natuke aega

Ja siis tulevad omad ajad.

20.8.18

Advertisements
Standard

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s